Saates tutvustatakse Piusa koopa nahkhiirte elu, ühte saami-eesti perekonda ja koduloomade pidamist. Režissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.

Saates tutvustatakse Piusa koopa nahkhiirte elu, ühte saami-eesti perekonda ja koduloomade pidamist. Režissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.

Maalamba ümarlaud. Saate teises pooles räägib Peeter Ernits käbidest. Režissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.

Osooni kajakimatkajad on jõudnud mööda Emajõge Praagale, et jätkata liikumist Peipsi suunas. Aetakse juttu nii kalateadlase kui ka kalamehega. Vahepeal põigatakse Emajõe Suursoo matkarajale. Kohtumised edastab Randel Kreitsberg, rännumeeste seiklusi jälgib kaameraga Kristjan Kaljund. Lilleoru ökoküla tavade ja üritustega käis suvel tutvumas Sven Paulus. Autorite lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Jaanus Nõgisto, operaator Magnus Suitso, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

Eestimaa loodusrikkuseks on sood, millede tekkelugu ulatub jääaja lõppu ja mis võtavad enda alla üle miljoni hektari, seega moodustavad 22,3% Eesti territooriumi pindalast. Meie üks vanimaid soid, Tuhu soo, arvatakse olevat kuus tuhat aastat vana. Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel lükati käima suuremahuline projekt, mille käigus võtsid teadlased uurimise alla 13 tuhat Eestimaa sood. Seni uurimata soode hulgast loodetakse leida uusi Euroopa tähtsusega sooalasid. Kajakimatkajad jätsid Praagal Emajõega hüvasti ja edasi aerutatakse juba Peipsi vetel. Autorid Kristjan Kaljund ja Sven Paulus, lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Jaanus Nõgisto, operaatorid Magnus Suitso ja Kristjan Kaljund, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

Eestimaa loodusrikkuseks on sood, millede tekkelugu ulatub jääaja lõppu ja mis võtavad enda alla üle miljoni hektari, seega moodustavad 22,3% Eesti territooriumi pindalast. Meie üks vanimaid soid, Tuhu soo, arvatakse olevat kuus tuhat aastat vana. Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel lükati käima suuremahuline projekt, mille käigus võtsid teadlased uurimise alla 13 tuhat Eestimaa sood. Seni uurimata soode hulgast loodetakse leida uusi Euroopa tähtsusega sooalasid. Kajakimatkajad jätsid Praagal Emajõega hüvasti ja edasi aerutatakse juba Peipsi vetel. Autorid Kristjan Kaljund ja Sven Paulus, lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Jaanus Nõgisto, operaatorid Magnus Suitso ja Kristjan Kaljund, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

Eesti paekaldast räägib geoloog Rein Einasto. Orhideelisi ehk käpalisi tutvustab Peeter Ernits. Režissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.

Eesti paekaldast räägib geoloog Rein Einasto. Orhideelisi ehk käpalisi tutvustab Peeter Ernits. Režissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.

Kas ja kuidas maailm muudab meie geene? Loodusfotograaf Ingmar Muusikus ja tema fotod. Ühepuulootsiku ehk haabja meisterdamine. Režissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.

Eestimaa loodusrikkuseks on sood, millede tekkelugu ulatub jääaja lõppu ja mis võtavad enda alla üle miljoni hektari, seega moodustavad 22,3% Eesti territooriumi pindalast. Meie üks vanimaid soid, Tuhu soo, arvatakse olevat kuus tuhat aastat vana. Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel lükati käima suuremahuline projekt, mille käigus võtsid teadlased uurimise alla 13 tuhat Eestimaa sood. Seni uurimata soode hulgast loodetakse leida uusi Euroopa tähtsusega sooalasid. Kajakimatkajad jätsid Praagal Emajõega hüvasti ja edasi aerutatakse juba Peipsi vetel. Autorid Kristjan Kaljund ja Sven Paulus, lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Jaanus Nõgisto, operaatorid Magnus Suitso ja Kristjan Kaljund, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

Kas ja kuidas maailm muudab meie geene? Loodusfotograaf Ingmar Muusikus ja tema fotod. Ühepuulootsiku ehk haabja meisterdamine. Režissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.