Algab 4-osaline doksari Eesti allilma shokeerivast lähiajaloost, millest jutustas ka mängufilm ”Punane elavhõbe”. Tegelikkus oli paraku veelgi jubedam. Saates annavad oma esimese intervjuu eluohtliku minevikuga inimesed, kes on seni vankumatult vaikinud. Meelis Lao kõrval üheks allilma liidriks tõusnud Tarmo Laane räägib, kuidas ta 13-aastase spordipoisina alustas verist tähelendu, mis viis ta viimaks koguni allilma ühiskassa laua taha. See oli aeg, mil seadused ei kehtinud, sest neid lihtsalt polnudki veel. Aeg, mil meie politsei oli alles lapsekingades, palgamõrvad olid igapäevane nähtus ja Eesti oli ära jagatud kuritegelike grupeeringute vahel. Teiste seas avavad kaarte Eesti allilma üks esimesi autoriteete Rein Kasekivi, endine kaitsepolitsei juht Jüri Pihl, Tarmo Laane sõber ja trennikaaslane Martin Müürsepp ning paljud teised, kes tapvatest 1990-ndatest aastatest eluga välja tulid.

Pooleteise aasta järel on puuetega inimestest pajatav sari taas ekraanil! Ja valmis asuma veduri rolli, mis uue mõtteviisi liikvele veab, kivinenud arusaamadest üle sõidab ning ajale jalgu jäänud hoiakud armutult kraavi lükkab. Autor ja toimetaja Anne Lill, režissöör Olga Käo, saatejuht ja toimetaja Kaidor Kahar, toimetaja Mirjam Matiisen, produtsent Tiina Kangro. Tootja Haridusmeedia OÜ.

Von Krahli Akadeemia külalise Jonathan Dawsoni loeng teemal “Ökokülad”. Seejärel ütleb oma sõna Von Krahli rahvusvaheline trupp.

Teaduslikud vaidlused selle üle, kas kliima soojeneb või mitte, on praeguseks enam-vähem lõppenud. Isegi kõige kangekaelsemad skeptikud möönavad nüüd, et maakera soojeneb ja inimkonnal on selles suur süü. Kuid vastamata küsimusi on veel palju. 60 aasta eest alustasid teadlased katseid nõudepesukausi, Bunseni põleti ja pöördlauaga, nüüd on nende käsutuses võimsad superarvutid, millega saab modelleerida kasvuhoonegaaside mõju kliimale. Sellest hoolimata on raske keerukat kliimasüsteemi täielikult mõista.

Sel hooajal vaatame tähelepanelikumalt, kuidas õppimine seob põlvkondi. Esimeses saates teeme väikese merereisi Prangli saarele, kus Vambola Kahro õpetab meestele, kuidas ehitada põhjarannikul aastasadu kasutusel olnud paati - eistukit. Seejärel läheb saatejuht Ave Marleen uurima, kas emade-vanaemade hoidistamise kunst elab edasi ja teeb Anu Kippeli juhendamisel koduaia õuntest valmis ühe põneva kastme. Saatejuht Hannes Hermaküla aga läheb maakiviehitiste kursusele. Saatejuhid Ave Marleen ja Hannes Hermaküla, režissöörid Mati Kark ja Olga Käo, toimetajad Aivi Parijõgi ja Marika Kaasik.

Albu vallas elav Taimi Sakna hooldab oma sügava puudega venda, vaimupuudega poega ja veel üht invaliidistunud külanaist. Kõige selle kõrvalt jaksab ta veel lehma ja sigu pidada. Kas Taimi on näide ühe inimese imelisest tugevusest? Või hoopis meie hoolekande nõrkusest? Ratastoolipoiss Madis Mark on aga nõuks võtnud autojuhtimise selgeks õppida. Tema kogemustest leiavad küllap õpetlikku teisedki liikumispuudega inimesed. Autor ja toimetaja Anne Lill, reźissöör Olga Käo, saatejuht ja toimetaja Kaidor Kahar, toimetaja Mirjam Matiisen, produtsent Tiina Kangro. Tootja Haridusmeedia OÜ.

Tänavusel emadepäeval näitasime 9-lapselise Vika südantliigutavat lugu. Nüüd on „Rääkimata loost“ kasvanud välja saatesari, mille peategelased on pahatihti eemal ühiskonna tähelepanust, abist ja armastusest. Vahel on nende lood hirmutavad ja uskumatud, aga alati siirad ja puudutavad. Aitamaks saate osalistel leida uut lootust ja meelekindlust, kingib saate meeskond neile ühe imekauni hetke. Esimeses saates räägime teile südant ja hinge puudutava loo 18-aastasest Kätlin Pillaist, kes oma üürikesest elust on 15 aastat veetnud aheldatuna haigla seinte vahele. Saate meeskond kingib õrnas eas olevale noorikule ühe ilusa hetke, mis tema mälestuste taevasse veel kauaks õnnetähena särama jääb. Saate autor on Carmen Pritson-Tamme.

Jätame ööpäevaringselt avatud puhvetid, päikeseteki kokteilipeod ja peened kruiisid “taltsamate” laevade pardale ning vaatame hoopis maailma kõige vägevamaid aluseid. Piilume teki alla ja teki peale, uurime mehaanikat ja kaasaegseid navigatsiooniseadmeid ning elame kaasa meremeeste eludraamadele. Olgu tegu kaubalaevade, jäälõhkujate või karjalaevadega, “Võimsad laevad” räägib nii laeva pardal toimuvatest sündmustest kui ka meresõidust endast.

Jätame ööpäevaringselt avatud puhvetid, päikeseteki kokteilipeod ja peened kruiisid “taltsamate” laevade pardale ning vaatame hoopis maailma kõige vägevamaid aluseid. Piilume teki alla ja teki peale, uurime mehaanikat ja kaasaegseid navigatsiooniseadmeid ning elame kaasa meremeeste eludraamadele. Olgu tegu kaubalaevade, jäälõhkujate või karjalaevadega, “Võimsad laevad” räägib nii laeva pardal toimuvatest sündmustest kui ka meresõidust endast.

Jätame ööpäevaringselt avatud puhvetid, päikeseteki kokteilipeod ja peened kruiisid “taltsamate” laevade pardale ning vaatame hoopis maailma kõige vägevamaid aluseid. Piilume teki alla ja teki peale, uurime mehaanikat ja kaasaegseid navigatsiooniseadmeid ning elame kaasa meremeeste eludraamadele. Olgu tegu kaubalaevade, jäälõhkujate või karjalaevadega, “Võimsad laevad” räägib nii laeva pardal toimuvatest sündmustest kui ka meresõidust endast.

Von Krahli Akadeemia külalise Jonathan Dawsoni loeng teemal “Ökokülad”. Seejärel ütleb oma sõna Von Krahli rahvusvaheline trupp.

Jätame ööpäevaringselt avatud puhvetid, päikeseteki kokteilipeod ja peened kruiisid “taltsamate” laevade pardale ning vaatame hoopis maailma kõige vägevamaid aluseid. Piilume teki alla ja teki peale, uurime mehaanikat ja kaasaegseid navigatsiooniseadmeid ning elame kaasa meremeeste eludraamadele. Olgu tegu kaubalaevade, jäälõhkujate või karjalaevadega, “Võimsad laevad” räägib nii laeva pardal toimuvatest sündmustest kui ka meresõidust endast.